Kuulti

Qallunaatut atia: Guld
Tuluttut atia: Gold
Mineralitut suussusia: Grundstofferi

Kuulti mineraliuvoq qaqutigoortoq. Aqitsuuvoq kissami sakkortunngitsumi aatsinneqarsinnaasoq, allanngujuitsuugamili syrit sakkortoorujussuilluunniit allannguutigisinnaanngilai. Kuulti qillerunnaarneq ajorpoq. Taamaattumik saffiugassaavoq nalilerujussuaq. Itsarsuarli pinnersaasiarineqartarsimavoq.

Ilisarnaatai
Kuulti sungaartoq qillertuuvoq, oqimaatsoq ilusilersoruminartoq; pyritimit imaluunniit chalcopyritimit , qallunaatut "snyde guld"-imik taaneqartartumiit immikkoortikkuminartoq.

Atorneqarnera
Kuulti qanga aningaasaliornermi pingaaruteqarsimavoq. Pinnersaasiornermi pigissaartuunermullu takussutissatut pingaaruteqarpoq. Suliffissuarni elektronikkimut atorneqartarpoq, innaallagissamik aqqutigiuminartuugami. Kigutit putui aamma kuultimik ilaarneqarsinnaapput.

Foto: Bjarne Ljungdahl
Paasissutissat
  • Sorlernut ilaava: Aatsitassanik pilersitsisartunut
  • Manngissusia: 2,5-3
  • Tangertussusia: 19,3
  • Kemiimi formelia: Au
  • Qalipaataa: Kuultiusoq, sungaartoq
  • Kigarlugu qalipaataa: Kuultiusoq, sungaartoq
  • Qillarissusia: Saffiugassatut sungaartoq
Nalunngiliuk?
Ilisimatuut naatsorsorsimavaat inuit oqaluttuarisaanerat tamakkerlugu kuultimik 165.000 tonsimik nioqqutissiortoqarsimassasoq, kuultillu taassuma annersaa suli atorneqarluni. Kipparissunngorlugu ilusileraanni terningitut sanerai tamarmik 20,4 meteritut uuttuutilittut annertussuseqassagaluarpoq. Silarsuarmi kuulterpassuit guldbarriliarineqarsimapput aningaaserivinni boksini isumannaatsuni toqqortarineqartarlutik.